Sápmái šattašii ođđa viiddis gielda, man vuođđun leat Anár, Ohcejohka ja Soađegili sámeguovlu, juos varas smiehttamuša evttohusat ollašuvvet. Dákkár árvalusa ovddida Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku, man čielggadus almmuhuvvui gaskavahko.
Viiddis sámegieldda lulliráji birra varas smiehttamuš ii cealkke dárkket olusge. Dan sadjái Eanodat gal náitojuvvošii oktii Muonain, Gihtteliin ja Kolariin. Sámegielagiid sajádaga dáhkideami várás sámi giellaláhkii árvaluvvo nuppástus.
Suoma gieldaministtar Henna Virkkunen (olg.) almmuhii gaskavahko ráđđehusa gieldaráhkadaga suokkardan virgeolmmošbargojoavkku árvalusa. Gieldaministara diehtojuohkin leai oaidnimis njuolgga stáhtaráđi neahttasiidduin
www.valtioneuvosto.fi.Infočoahkkimis almmustuvve maiddái boahtte vahkus eatnangottiid gulaskuddamii vuolggahahtti ođđa gieldakárttat, maid ministeriijain leat hábmen. Suoma gielddaid lohku gahčašii sakka: Evttohusa mielde Nannán-Suomas adnojit 66–70 gieldda, go dál dat gávdnojit olles 320.
Sámegielddaide ráđđehusa virgeolmmošbargojoavkku evttohus boahtá heahkkasáhkan. Vuordámus lea oainnat leamaš, ahte Sámi kárttas livčče bisson ain njeallje sierra gieldda: Anár, Eanodat, Ohcejohka ja Soađegilli.
Lappii báhcet guhtta gieldda
Sámi leanas livčče varas árvalusa mielde dušše guhtta gieldda, go Posio náitojuvvošii Oulu leana beallái ođđa gieldan ovttas Guossámiin ja Taivalkoskiin.
Sámi leana gieldakártii báhcet varas árvalusa vuođul dát gielddat:
• Roavvenjárga, Ranua ja iežas válljema mielde Pello
• Giepma, Duortnus, Giemaeana, Simo ja Badjeduortnus
• Gihttel, Eanodat, Kolari ja Muona
• Anár-Ohcejohka ja Soađegili Sápmi
• Soađegilli
• Giemajávri, Pelkosenniemi, Savukoski ja Salla.
Suoma ráđđehusa gieldaođastus
Suoma ráđđehusa gieldaministtar Henna Virkkunen šaddá de dás duohko joatkit gieldaođastusa, man vuođđun leage dát gieldaráhkadaga suokkardan virgebargojoavkku árvalus. Dán mielde Suoma gielddaid lohku gahččá 69:ái. Suomas leat dál eanetgo 300 gieldda.
Sápmái šattašii okta suorra gielda, masa gullet Anár, Ohcejohka ja Soađegili sámeguovlu. Eanodat laktojuvvošii oktii Kolariin, Muonain ja Gihtteliin. Soađegilli livččii ain iehčanas gielda muhto Vuohču guovllu veardde unnit go dál.
Suoma ráđđehus lea sakka goit ráhkkanan geahpedit gielddaid olles riikkas. Gieldaođastusas lea máinnašupmi maid mannan jage vuođđuduvvon ráđđehusa politihkalaš prográmmas.
Gieldaráhkadaga oadeami guorahallan virgeolmmošbargojoavkku smiehttamuš vuolgá de farggabáliid viiddis gulaskuddamii miehtá Suoma.